Tarbimine
Mineraalne päikesekaitse versus keemiline päikesekaitse
Nahale avaldavad toimet päikesevalguse spektri UVB- ja UVA-kiired. Kolmandat tüüpi, UVC-kiired neelduvad atmosfääris ning maapinnani ei jõua. UVB-kiired on lühema lainepikkusega ja moodustavad ultraviolettkiirgusest umbes 5%. Nad imenduvad vaid naha pindmisse kihti ja põhjustavad muu hulgas päikesepõletust. UVB-kiirte toime on ka üks peamisi nahavähkide tekkepõhjusi. UVA-kiired seevastu moodustavad 95% ultraviolettkiirgusest ja jõuavad sügavamatesse nahakihtidesse ehk dermasse. UVA-kiired on peamised süüdlased naha fotovananemise (sh kortsude, pigmendihäirete) tekkes. Lisaks soodustavad UVA-kiired nahapõletuste ja nahakasvajate teket. UVA-kiirgus läbib ka aknaklaasi ja mängib olulist rolli valgustundlike nahalöövete tekkes.
Päiksekreem kaitseb nahka päikesekiirte kahjuliku mõju eest ning naha põletuse ja punetuse eest. Esimene valik tuleb teha silmas pidades nahatüüpi ja päikesekaitse faktorit. SPF näitab, mitu korda pikendab päiksekreem naha kaitsevõimet päikese vastu. Näiteks tumedama nahaga inimese loomulik kaitse on 15 minutit. Kasutades kreemi SPF faktoriga 6, võib ta viibida päikse käes 6×15 minutit ilma päiksepõletust saamata. NB! Kui olete heleda nahaga, viibite väljas lõunasel ajal või päevitate esimesi kordi, siis tuleb vastavalt arvestada naha madalama kaitsevõimega.
Keemilised päikesekaitsefiltrid on väga keeruka struktuuriga ühendid, mis on valmistatud enamasti naftasaadustest (petrolkeemilised ühendid). Nad suudavad neelata päikesekiirgust, kuid põhjustavad naha ülekuumenemist. Keemilisi filtreid kasutatakse nende odava hinna tõttu – pealegi on nad läbipaistvad, nähtamatud ega tekita nahale anti-esteetilist valget kihti.
Keemilistel päikesefiltritel on tõestatud negatiivne mõju organismile ja kogu looduskeskkonnale. Tänapäeval soovitavad paljud arstid kasutada ainult füüsiliste kaitsefiltritega päikesetooteid, eriti lastel. Keemilised filtrid tekitavad dermatiiti, nahaallergiaid ning mõjuvad östrogeeni tootmisele organismis. Vähendavad meestel libiidot ja suurendavad östrogeenide taset. Naistel põhjustavad tsüklihäireid ning kehakaalu tõusu.
Lisaks koormab ja nõrgestab nende filtrite lagundamine inimorganismi tervikuna, rääkimata loodusest. Kui prügi ja jäätmete jätmine loodusesse on muul juhul keelatud, siis ei keela keegi end kreemitada ja siis ujuma minna. Igakord viime sellega kemikaale – näiteks silikoone ja akrülaate – otse vette. Kui arvestada, et kogu rannatäis rahvast teeb seda mitu korda päevas, siis on see nagu kemikaalide otse vette laskmine. Keemilised filtrid jõuavad veekogudesse ka peale nendega kreemitamist kodus duši all käies. Keemilised koostisosad pärsivad vetikate kasvu, kahjustavad veeloomade immuunsus- ning paljunemissüsteeme, akumuleeruvad korallriifides põhjustades nende pleekimist, mõjutavad kalade hormonaalset taset, tekitavad tigudes väärarenguid, akumuleerivad mereimetajate kudedes jnejne.
Alla 4a lastel on keemiliste päikesekaitsefiltrite kasutamine tugevalt mitte soovitatav! Lisaks tekitab pidev kreemitamine tunde, et päikese käes tohib viibida lõpmatult. Tegelikult tuleks lapsed varustada mütsi, päikseprillide ja katva kostüümiga. Vähesed nähtavad kehaosad kreemitada mineraalse päiksekreemiga ning eelistada viibimist päevavarju all. Lõunatundidel (kl. 12-15) ei tohi otsese päiksevalguse käes üldse viibida. Nahavähi levik ei ole päikesekreemide ajastul vähenenud, otse vastupidi. Hoopis päikesekaitsevahendite turule tulekuga kasvas hüppeliselt nahavähki haigestunute hulk. See tõestab, et kreemid annavad petliku kindlustunde ja põhjustavad vastutustundetut päevitamist. See koostoimes keemiliste filtritega aitab kaasa naha kahjustumisele ja vähi tekkele.
Näiteid keemilistest filtritest, mida kasutatakse ja mida tuleks kindlasti vältida:
Octocrylene (oktokrüleen) – Kui see kemikaal puutub kokku ultraviolettvalgusega, neelab see kiired ja tekitab hapnikuradikaale, mis võivad meie naharakke kahjustada ja põhjustada mutatsioone. Antud koostisaine imendub nahka kergesti ja võib koguneda kehasse mõõdetavates kogustes. Seda ainet on leitud ka rinnapiimast. Lisaks on see keskkonnale mürgine.
Oxybenzone (oksübensoon, bensofenoon-3) – See koostisaine aitab teistel koostisainetel kiiremini läbi meie naha imenduda, kuid see tekitab UV-kiirte käes keemilise reaktsiooni. Kui oksübensoon imendub nahka, võib see põhjustada ekseemitaolist allergilist reaktsiooni ja see võib kesta veel pikka aega peale päikesekäes viibimist. Sarnaselt octocrylenile muudab ka oxybenozone hormonaalset taset. See aine imendub nahka väga kiiresti. Näiteks USA Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (CDC) andmetel on 97 protsendil ameeriklastest seda kemikaali kehas ringlemas, kuna see võib koguneda kiiremini kui meie keha suudab sellest lahti saada. See „paharet“ käitub kehas östrogeenina2 ning seda seostatakse naiste puhul endometrioosiga3. Võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone4.
Octinoxate (etüülheksüülmetoksütsinnamaat) – Oktinoksaat on üks levinumaid koostisosi, mida leidub päikesekaitsekreemides. Ka see koostisosa aitab teistel ainetel meie nahka paremini imenduda. Aine tekitab harva nähtavaid allergilisi reaktsioone aga see võib põhjustada hormonaalseid häireid. Lisaks on koostisosa väga ohtlik elusloodusele, kuna see ei lahustu vees.
Homosalate (3,3,5-trimetüültsükloheksüül-2-hüdroksübensoaat) – See UV-kiirgust neelav koostisosa aitab päikesekreemil nahka tungida. Kui koostisosa on imendunud, koguneb homosalaat meie kehasse kiiremini, kui me sellest lahti saame, muutub toksiliseks ja häirib meie hormoone. Ka seda keemilist ühendit on leitud rinnapiimast1. On tõendeid, et see ühend takistab östrogeeni, androgeeni ja progesterooni toimimist8.
Octisalate (etüülheksüülsalitsülaat) – aine võib põhjustada nahal allergilisi reaktsioone.
Väldi ka neid koostosi: Avobensoon (butüülmetoksüdibensoüülmetaan), Ethylhexyl Salycilate, Diethylhexyl Butamido Triazone, Butyl Methoxydibenzoylmethane, 4-Methylbenzyliden Camphor (4-MBC), Benzophenone-3(Bp-3), Octyldimethyl-PABA (OD-PABA), Ethylhexyl Triazone.
Kõige ohutumad on füüsilised ehk mineraalsed ehk naturaalsed päikesekaitsefiltrid. Nendest kõige tavalisemad on tsinkoksiid ja titaandioksiid. Need filtrid peegeldavad päikesekiiri tagasi, kuumendamata nahka üle. Nad ei imendu naha sisse vaid kaitsevad seda pealtpoolt. Ainukeseks miinuseks on, et need jätavad nahale valkja kihi. Aga nende keemiline koostis see eest on lihtne ja nad on tunduvalt nahasõbralikumad. Nende koostisainete puhul on ainult oluline jälgida, et päikesekreem ei sisaldaks nanoosakesi.
Mineraalsed päikesekreemid pakuvad päikesekaitset kohe peale nahale kandmist. Oluline on kreemi kanda peale iga 2 tunni tagant, kas siis, kui toode on veekindel. Liiv, merevesi, riietus, higistamine – see kõik võib mõjutada kreemi püsivust meie nahal ja kreemi kaitse võib lakata töötamast varem. Tulemuseks on päikeseallergia (lööve nahal) ja/või päikesepõletus.
Kas ma päevitun, kui ma kasutan päiksekreemi?
Jah, inimene päevitub ka kreemi kasutades. Päevitus jääb pika-ajalisem ja ühtlasem. Kreemid aitavad melaniinil jaguneda ühtlasemalt, väldivad päikseplekkide, allergiate, pigmendilaikude ja kortsude teket.
Viited:
(1) Schlumpf M, Kypke K, Birchler M, Durrer S, Faass O, et al. 2008. Endocrine Active UV Filters: Developmental Toxicity and Exposure Through Breast Milk. Chimia 62: 1-7.
(2) Kunz PY, Galicia HF, Fent K. 2006. Comparison of in vitro and in vivo estrogenic activity of UV filters in fish. Toxicol Sci 90(2): 349-361.
(4) Rodriguez E, Valbuena MC, Rey M, Porras de Quintana L. 2006. Causal agents of photoallergic contact dermatitis diagnosed in the national institute of dermatology of Colombia. Photodermatol Photoimmunol Photomed 22(4): 189-192.
(8) Krause M, Kilt A, Blomberg Jensen M, et al. 2012. Sunscreens: are they beneficial for health? An overview of endocrine disrupting properties of UV-filters. Int J Andrology. 424–436.
https://www.ewg.org/sunscreen/report/the-trouble-with-sunscreen-chemicals/
https://www.ewg.org/sunscreen/report/nanoparticles-in-sunscreen/
https://www.carecreations.basf.com/product-formulations/product-highlights/product-highlights-detail/TINOSORB%20S/30481068
http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-11569/Mida-tasub-t%C3%A4hele-panna-p%C3%A4ikesekreemi-valides-
https://www.sudameapteek.ee/tervisenouanded/turvaline-paikesekaitse/#