Valitud rubriik: Tarbimine

Mineraalne päikesekaitse versus keemiline päikesekaitse

Nahale avaldavad toimet päikesevalguse spektri UVB- ja UVA-kiired. Kolmandat tüüpi, UVC-kiired neelduvad atmosfääris ning maapinnani ei jõua. UVB-kiired on lühema lainepikkusega ja moodustavad ultraviolettkiirgusest umbes 5%. Nad imenduvad vaid naha pindmisse kihti ja põhjustavad muu hulgas päikesepõletust. UVB-kiirte toime on ka üks peamisi nahavähkide tekkepõhjusi. UVA-kiired seevastu moodustavad 95% ultraviolettkiirgusest ja jõuavad sügavamatesse nahakihtidesse ehk […]

Zero waste elustiil- mitte ainult pakendite vältimine

Zero waste ehk nullkulu elustiil- mitte ainult pakendite vältimine Vaadates praegu ümberringi toimuvat, tundub, et zero waste ehk nullkulu elustiili seostatakse ainult pakendite vältimisega. Tegelikult tähendab see aga palju enamat. Ülemaailmne Zero Waste Alliance defineerib nullkulu elustiili ametlikult: “Zero Waste: The conservation of all resources by means of responsible production, consumption, reuse, and recovery of […]

Miks muuta oma suuhooldusrutiin loodussõbralikumaks?

Miks muuta oma suuhooldusrutiin loodussõbralikumaks? Korduvalt on meie käest küsitud, et miks üldse peaks mõtlema oma suuhooldusrutiini muutmisele?  Miks kasutada bambusest hambaharja ja hambapesutablette tavalise plastmassist hambaharja ja -pasta asemel? Miks eelistada just Eestimaised brände? Kindlasti on see sama mõte paljudel peast läbi käinud. Võtame asja kokku. Tervis Nagu ikka, käib tervisesõbralikkus käsikäes loodussõbralikkusega. Suu […]

Bioplast- mis see on?

Bioplast- mis see on? Palju räägitakse pakendite ja plastide sorteerimisest ja töötlemisest, aga mitte üheski sorteerimisjuhendis pole ära toodud, kuidas bioplastidega ringi käia. See pani asja uurima lähemalt. Sõna bioplast on tegelikult halvasti defineeritud. Sinna alla kuuluvad materjalid, mis on toodetud ainult taastuvatest lähteainetest, kuid ka materjalid, mis on segud taastuvatest ja sünteetilistest materjalidest. Bioplaste […]

Põhjalikult prügi sorteerimisest

Põhjalikult prügi sorteerimisest Autor: KATARINA PAPP okopere.com blogi 29. AUGUST 2020 Samm number üks on  teha kõik selleks, et prügi kogust vähendada: eelista pakendivaba poodlemist, ära osta uusi asju, vaheta ühekordsed tooted korduvkasutatavate vastu välja jne. Kuna päris ilma prügita tänapäeval kahjuks ei saa, siis on tähtis rääkida, kuidas on õige oma prügi sorteerida. Olen prügi […]

Jätkusuutliku pesupesemise teejuht

Jätkusuutliku pesupesemise teejuht Keskkonnasõbralikkuse teekonnal on kindlasti väga suur roll mängida pesu pesemisel. Uuringud näitavad, et 39% riideesemete jalajäljest tuleb kliendikasutus faasis, peale seda, kui riie on poest ostetud ehk siis selle pesust ja kuivatusest. Elektri ning vee tarbimine, pesuvahendites leiduvad kemikaalid ning riietest eralduvad mikroplastid- su pesu pesemine võib tekitada suurema jalajälje, kui siiani […]

Miks plastide töötlemine ei päästa maailma?

Miks plastide töötlemine ei päästa maailma? Tänasest naftatoodangust 8% kasutatakse plastide tootmiseks ning enamus kulub just ühekordsete plastide nagu pakendid tootmiseks. Sõna ümbertöötamine või lihtsalt töötlemine ei kehti väga hästi plastide kohta, sest neid ei saa lõputult ümber töötada nagu saab klaasi ja metalli. Plastid kaotavad kvaliteeti iga töötlusega, seega võiks seda nimetada ainult (hea […]

Miks valida Eesti tooted?

Kohati paistab, et lõpuks ometi on hakatud aru saama, et teisest maailma otsast kohale transporditud tooted ja toit ei ole keskkonnasääst. Näiteks Rimi Tarbi Targalt grupis kirjutatakse, et Rimi enam ei too kaugelt kala sisse. Ja sealsamas oli ka lause, et kaugelt toodud kala söömine ei ole keskkonnasäästlik. Siiralt loodame, et varsti saavad sellest kõik […]

Lehel kasutatakse küpsiseid